User manual

• pragisevat heli: nõud on tehtud
erinevatest materjalidest
(mitmekihiline põhi).
• vilinat: kasutatakse ühte või mitut
keeduvälja suurel võimsusel ja nõud
on tehtud erinevatest materjalidest
(mitmekihiline põhi).
• surinat: kasutatakse suurt võimsust.
• klõpsumist: elektrilised
ümberlülitused.
• plõksatusi paindlikul väljal: nõud pole
tuvastatud ja keeduvälja pole valitud.
• sisinat, suminat: ventilaator töötab.
Need helid on normaalsed ega ole
märgiks pliidi rikkest.
6.3 Näiteid pliidi kasutamisest
Soojusastmete ja keeduvälja tarbitava
energia vahel otsest seost ei ole.
Soojusastet suurendades ei suurenda te
proportsionaalselt keeduvälja
energiatarvet. See tähendab, et
keskmise soojusastmega keeduväli
kasutab vähem kui poolt oma
võimsusest.
Tabelis toodud andmed on
ainult orientiirid.
Soojusaste Kasutamine: Aeg
(min.)
Näpunäited
1 Valmistatud toidu soojas‐
hoidmiseks.
vasta‐
valt va‐
jaduse‐
le
Pange nõule kaas peale.
1 - 3 Hollandi kaste, sulatamine:
või, šokolaad, želatiin.
5 - 25 Aeg-ajalt segage.
1 - 3 Kalgendamine: kohevad om‐
letid, küpsetatud munad.
10 - 40 Valmistage kaane all.
3 - 5 Riisi ja piimatoitude keetmine
vaiksel tulel, valmistoidu soo‐
jendamine.
25 - 50 Vedeliku kogus peab olema
riisi kogusest vähemalt kaks
korda suurem, piimatoite tu‐
leb valmistamise ajal sega‐
da.
5 - 7 Köögivilja, kala, liha auruta‐
mine.
20 - 45 Lisage paar supilusikatäit
vedelikku.
7 - 9 Kartulite aurutamine. 20 - 60 Kasutage maks. ¼ l vett 750
g kartulite kohta.
7 - 9 Suuremate toidukoguste,
hautiste ja suppide valmista‐
mine.
60 -
150
Kuni 3 l vedelikku pluss
komponendid.
9 - 12 Kergelt praadimine: eskalo‐
pid, vasikalihast cordon bleu,
karbonaad, kotletid, vorstid,
maks, keedutainas, munad,
pannkoogid, sõõrikud.
vasta‐
valt va‐
jaduse‐
le
Pöörake poole aja möödu‐
des.
12 - 13 Tugev praadimine, praetud
kartulid, ribiliha, praetükid.
5 - 15 Pöörake poole aja möödu‐
des.
EESTI 17